Rahvusvaheline mürateadvuse päev 25. aprillil on hea aeg meelde tuletada müra mõju tervisele ja heaolule.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu kehtestatud direktiivile 2002/49 / EÜ ei tohiks ükski Euroopa Liitu kuuluva riigi elanik kokku puutuda müratasemega, mis võib ohustada tervist või elukvaliteeti. Müra kokkupuute tase hoonestatud piirkondades päevasel ajal (6.00-22.00) ei tohiks ületada 60 dB ja öösel - 50 dB.
Euroopa Liit käsib sõnaselgelt kõrvaldada kõik müraallikad, mis tekitavad seda 65 dB ja kõrgemal. Ja oleks okei, kui poleks asjaolu, et praktikas neid soovitusi alati ei järgita.
Kõige tugevam heli, mis meie planeedil seni on tehtud, oli 1883. aastal põhjustatud Krakatau (Indoneesia) vulkaani purskest. Need 350 detsibelli kuulsid ... 3200 km kauguselt!
Linnas on üha raskem leida kohta, kus kogeksime vaikust. Elamurajoonide ehitamine, büroohoonete ehitamine ja tänavate renoveerimine on igapäevane reaalsus. Lisaks toimub järjest rohkem auto-, raudtee- ja lennuliiklust. Need pole aga kõik meie kuulmise ohud.
25. aprillil tähistame rahvusvahelist mürateadlikkuse päeva. Puhkuse asutas kuulmispuudega liit 1996. aastal, et juhtida tähelepanu müra levikule meie keskkonnas ja rõhutada selle olukorra ebameeldivaid tagajärgi meie tervisele. Oleme seda Poolas tähistanud alates 2000. aastast.
Korter on ka lärmakas
Probleem ei ole ainult välised tegurid. Korterites kantakse müra sageli läbi seinte, lagede, see tuleb paigaldusest ja siis võivad selle põhjustada projekteerimisetapis tehtud vead, mis tulenevad nt. ebapiisavate isolatsioonide ja ehituslahenduste (nt klaasimine) kasutamisest, mis ei täida oma rolli hästi.
- Projekti staadiumis tuleks hoolitseda hoone akustika eest, s.t kuidas heli levib üksikutes ruumides, valides sellised ehitusmaterjalid, aknad ja lahendused, mis tagavad hoone kasutamise mugavuse, muretsemata tülika müra või järelkaja pärast - selgitab ta. Paweł Polak ühendusest "Vaikuse mugavus".
Millised on müra tagajärjed?
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel võib liigne müra põhjustada kuulmiskahjustusi, südame-veresoonkonna haigusi, keskendumishäireid, unehäireid ja stressitaseme tõusu.
