Kraniaalne trepanatsioon on neurokirurgiline protseduur, mille jaoks kvalifitseeritakse kõige sagedamini koljusisese hematoomiga diagnoositud patsiendid. Trepanatsioon võimaldab teil selle vedelal kujul eemaldada. Seda meetodit kasutatakse ka koljusisese rõhu mõõtmiseks anduri sisestamiseks. Mõnikord tehakse ka skaudi trepanatsiooni.
Kolju trepanatsioon hõlmab augu tekitamist, mis paljastab ajukelme ja aju. See võimaldab teil jõuda koljuõõnde. Luus olevad augud puuritakse käsi- või elektritrelliga, mida nimetatakse trepaniks.
Sõna "trepanation" pärineb kreeka trüpanoonist ja tähendab "puurimist".
Kraniaalne trepanatsioon viiakse läbi peamiselt aju hematoomi korral. Selline dekompressioon vähendab hematoomi kordumise ohtu ja leevendab survet õrnale ajukoes. Mõne haiguse korral (nt hüdrotsefaalia või ajuturse korral) sisestatakse intrakraniaalse rõhu mõõtmiseks läbi trepanatsiooniaukude spetsiaalsed kateetrid.
Luuretrepanatsioon
Uuringuline trepanatsioon hõlmab mitme trepanatsiooniava tegemist, et selgitada välja vaevuste põhjus. See viiakse läbi kiiresti, näiteks patsiendi heaolu järsu halvenemise korral koos aju tungimise tunnustega.
Ortopeedias on pikkade luude, selgroolülide ja vaagna trepanatsioon luu produktiivsete operatsioonide algstaadium ning hambaravis tehakse hamba trepanatsioon hambaõõne avamiseks põletikus või pulp gangreenis.
Trepanatsiooni näidustus ei ole mitte ainult kolju murdumise kahtlus, vaid ka näiteks pareeside, kõne- või sensoorsete häirete ootamatu ilmnemine ja õpilase asümmeetria. Skaudi trepanatsioon viiakse läbi ka siis, kui kahtlustatakse kolju murdumist. Uuriva trepanatsiooni käigus puuritakse koljusse mitu auku ning see puuritakse otsmikusse, parietaalsesse ja ajalisse piirkonda. Kui vaevuse põhjust ei leita, tehakse täiendavaid auke. Mõnikord jäetakse drenaažid pärast operatsiooni hematoomi taastekkimise riski vähendamiseks.
Kolju trepanatsiooni tüsistused
Võimalikud komplikatsioonid pärast kolju trepanatsiooni on:
- intratserebraalse hematoomi moodustumine
- ägeda epiduraalse või subduraalse hematoomi areng
- hüpoksia
- aju turse
- meningiit
- subduraalne empüema
- opereeriv haavainfektsioon
Kraniaalse trepanatsiooni protseduurid viidi Lõuna-Ameerikas läbi juba umbes aastal 400 e.m.a, kuid siis elas operatsiooni üle vaid iga kolmas patsient. Inkade ajal kasvas elulemus 80–90 protsendini. Patsiendid olid enamasti kakluse tagajärjel peavigastustega mehed. Toonased kirurgid möödusid veresoontest ja paljastasid just kolju all oleva kõvakesta. Nad eemaldasid sageli osa patsiendi koljust ja opereerisid tema aju. Patsiente tuimastati kokaiini, tubaka või õllega.
