Hiljuti levitas meedias murettekitav uudis, et järgmisel aastal jõuab pensioniiga 44 protsendini Poola meditsiiniõdedest. See puhus hirmust. Kas peaksime haiglavoodites ootama tühimikke? Kas me läheme patsiendi hoolduses kokku? Küsimustele vastab Zofia Małas - õdede ja ämmaemandate ülemnõukogu president.
- Kas suudate neid katastroofilisi ennustusi uskuda?
Absoluutselt mitte uskuda! Võib-olla on keegi teinud ülemäära õdede ja ämmaemandate koja veebisaidil avaldatud statistiliste andmete valesti tõlgendamise põhjal liiga kaugeleulatuvaid järeldusi. Tegemist on ilmselge üle tõlgendamisega. Teil peab olema võimalus selliseid andmeid õigesti lugeda.
Õdede ja ämmaemandate keskregistrisse registreeritud õdede arv ei erine sellel erialal töötavate õdede arvuga. CRPiP-s on meil umbes 335 000 inimest. Need on kõik õed ja ämmaemandad, kellel on tegevusluba. Teiselt poolt on majanduslikult aktiivseid inimesi oluliselt vähem, umbes 260 000. Üle 65 000 on õed ja ämmaemandad, kes on kantud keskregistrisse, kuid ei tööta. See on suur erinevus.
Ligikaudu 19 protsenti õdedest on statistikas olemas ja neid ei ole tööturul erinevatel põhjustel: nad on pensionil, pensionil, rasedus- ja sünnituspuhkusel või mõnel muul kutsealal.
Seega erinevad registri andmetel põhinevad arvutused tegelikult aktiivsete õdede arvust.
- Kui palju õdesid läheb pensionile järgmisel aastal?
Ligikaudu 9000 töötavat õde ja ämmaemandat saavad pensioniõigused. Enamiku jaoks ei tähenda see aga töö lõppu. Meie erialal püsib erakordselt suur hulk inimesi ametialaselt aktiivsena hoolimata 60-aastaseks saamisest. See on positiivne nähtus, kuna mingil määral säästab see Poola tervishoiusüsteemi tohutu meditsiinipersonali puuduse korral. Me ei eelda, et 9000 läheb pensionile ja see arv ei ole 44 protsenti kõigist hõivatutest õdedest ja ämmaemandatest, vaid ainult 3 protsenti. Lisaks pakuvad tervishoiusüsteemi, nagu igal aastal, umbes 5000 uut ülikoolide õendus- ja sünnitusabi lõpetajat. Nii lõpetavad paljud inimesed oma esimese tsükli õpingud ja omandavad igal aastal bakalaureusekraadi.
Nii et isegi kui kõik sel aastal pensioniikka jõudvad inimesed otsustaksid loobuda, langeks Poolas töötavate õdede arv 3, mitte 44 protsenti.
Keegi tegi raamatupidamises vea ja avaldas meedias sõnumi, mis ei leidnud faktidele alust, põhjustades asjatult avalikkuse muret.
- Milline on õdede ja ämmaemandate 60+ edasine ametisaatus?
Paljud neist ei otsusta haiglast või kliinikust lahkuda, kuid töötavad siiski täiskohaga. Seda julgustab meie keskkonna võidetud põhipalga tõus, s.t. Szumowski pakk. Summa on märkimisväärne, kuna see on 1200 Poola zlotti põhipalgast. Veel paar aastat jätkuvat töötamist võimaldab teil teenida paremat vanaduspensioni. Teine, ka suur osa õdedest jääb pärast selle vanuse saabumist pensionile ja jätkab samal ajal täiskohaga töötamist, sageli isegi mitmes asutuses.Ja mõned pensionärid teenivad täiendavat osalise tööajaga teenust, eriti esmatasandi tervishoius, kus töö on veidi vähem koormav kui haiglas. Meie statistilised andmed näitavad, et esmatasandi õdede keskmine vanus on mitu aastat kõrgem kui haiglates töötavatel.
Kokkuvõtteks: meie erialal tähendab pensioniikka jõudmine harva töö lõppu. Paljud meditsiiniõed üle 60-aastased töötavad endiselt ja mõned isegi järgmise 10 aasta jooksul.
- Poola õdede kõrge keskmine vanus on häiriv.
Tõepoolest, meie riigis on keskmine õde 52 ja ämmaemand 50. Selle taga on õenduse ameti populaarsuse vähenemine aastaid.
Oma töö tegi ka noorte õdede väljaränne paremini tasustatud tööle paremates tingimustes välismaal. Samuti täheldasime ülikoolilõpetajate huvi puudumist õpitud erialal tööle asumise vastu.
Kõigil õenduse või ämmaemanduse erialal lõpetanutel, kes soovivad töötada haiglas, kliinikus või alustada oma praktikat, peab olema ringkonna õdede ja ämmaemandate nõukogu välja antud praktikaõigus. Meie statistika näitab, et enne 2015. aastat sai selle dokumendi igal aastal ainult umbes 60 protsenti naistest lõpetanutest. Ülejäänud 40 protsenti hakkasid töötama teistes tööstusharudes, näiteks kaubanduse või kindlustuse alal, kus hiljuti olid töötasud suuremad kui õenduses, ei asunud nad üldse tööle (nt otsustasid emaks saada) või otsustasid töötada välismaal.
- Kas 2015. aastal toimus läbimurre? Mis see põhjustas?
Olukord muutus tõesti neli aastat tagasi. Pärast mitmeid aastaid kestnud proteste sai õendusringkond lisapalka, nn zembalówka, mis muutus siis nn Szumowski pakett, s.o bruto 1600 zlotti.
Tervishoiuministeeriumiga 9. juulil 2018 allkirjastatud lepingu tulemusel lisati see toetus palgabaasi ja see on 1200 Poola zlotti. Palju parema tulemuse saavutamiseni jõudis vähe aega. Juba mitu aastat oleme jälginud, et see on põhjustanud õeõppe lõpetavate noorte huvi õpitud eriala saavutuste vastu.
- Kui palju põetajaid põetajaid sellel erialal töötab?
2018. aastal tühistas praktiseerimisõiguse 5487 inimest. See on rohkem inimesi kui eelmisel aastal lõpetanute arv, sest neid oli 5033. See tähendab, et mõned eelmiste aastate lõpetajad otsustasid töötada ka õenduse või sünnitusabi alal, näiteks naised, kes said pärast lõpetamist emaks, ja nad tahavad alustada laste kasvatamiseks erialast karjääri.
Nende arvude võrdlusest võib järeldada, et viimastel aastatel soovib selles töötada ligi 100 protsenti õe või ämmaemanda kutset omandavatest noortest ning ka eelmiste aastate lõpetajad on otsustanud seda teha. See on suur muutus võrreldes viimase ajaga, kui aastas taotles kutseharrastamise õigust umbes 3,5 tuhat inimest.
- Kas see tähendab, et Poola õed on töötingimuste ja töötasuga rahul?
Siinkohal tasub lisada, et õdede palkades on suur piirkondlik diferentseeritus. Vaese poviathaigla ja suure linna suure erihaigla pakutavad rahalised tingimused on märkimisväärsed, hoolimata asjaolust, et igas asutuses antakse Szumowski paketist tulenevat palgabaasi.
Sageli rõhutavad haiglates ja kliinikutes töötavad õed, et palgatõus on nende jaoks oluline, kuid sama olulised on ka tööhõivestandardid, s.t patsientide arv ühe õe kohta.
Praegu kehtivate kõrgete standardite korral on võimatu tagada sobivat hoolduskvaliteeti.
- Kas peate muretsema õdede puuduse pärast haiglaosakondades ja polikliinikutes?
Meie riigis on tervishoiukeskuste õdedega väga ebaühtlane küllastus. Need, kes asuvad õenduskõrgkoolidega linnades, ei soovi töövalmis inimeste puuduse üle kurta. Näiteks Świętokrzyskie vojevoodkonnas on 4 õde koolitavat ülikooli ja tervishoiusüsteemi puudujääkidega pole probleemi. Kuid Varssavis, kus on palju kliinikuid, erihaiglaid jms, pole nõudlus õdede järele endiselt rahuldamata, vaatamata sellele, et paljud Varssavi ülikoolid on lõpetanud turule sisenejate arvu. Veel hullem on see lääneprovintsides. Nendes piirkondades on õenduskõrgkoole vähem kui teistes riigi piirkondades. Lisaks on õdede suur väljaränne Saksamaale või osalise tööajaga nähtus mõlemal pool piiri.
- Mis on selle olukorra lahendus?
Statistikaõe ja ämmaemanda vananemise ärahoidmiseks oleks vaja koolitada nendel ametitel palju rohkem noori. Mitte 5500 aastas nagu praegu, vaid vähemalt 8000 aastas. See võimaldab teil katta nn põlvkondade vahe meie keskkonnas.
Teisalt võimaldaks kasv 13–14 tuhandeni aastas järele jõuda Euroopale õdede arvus 1000 elaniku kohta. Meie riigis on see praegu 5,2. Kuid teistes EL-i riikides jõuab see väärtuseni 9,4. Nii et meil on veel pikk tee minna.
On julgustav, et üha vähem õdesid läheb välismaale tööle, üha enam lõpetajaid asub tööle õpitud erialal, üha rohkem noori soovib õppida õendust ning üha rohkem ülikoole avab õenduse ja sünnitusabi valdkonna.
See näitab suundumuse selget pöördumist ja võimaldab prognoosida, et polikliinikutes ja haiglapalatites ei ohusta meid õdede puudus.
- Nii et see pole halb?
Rõhutagem veel kord: aasta jooksul ei lahku enam õdesid kui varasematel aastatel. Poolas töötavate õdede koguarv ei vähene! Isegi 40-aastaste rühmas täheldame nende arvu selget tõusutrendi.
2015. aastal oli meil umbes 30 000 alla 40-aastast õde, nüüd on neid 44 000. Seetõttu pole tervishoius mingit alust lähituleviku musti visioone levitada.
-przyczyny-objawy-leczenie-i-pierwsza-pomoc.jpg)
