Verbaalne suhtlus, s.o sõnal põhinev kokkulepe

Verbaalne suhtlus on inimestevahelise suhtluse põhivorm. Peamiselt sõltuvad meie head suhted pereliikmete, töökaaslaste ja teiste inimestega meie ümber.Sõnaline suhtlus on lihtsalt kõnekeel, mida, kui sellele ei lisandu nn. mitteverbaalne suhtlus, s.t. kehakeel võib saada segaduse allikaks. Loe, mis on suuline suhtlus.

Verbaalne suhtlus on osa inimestevahelises suhtluses, mis koosneb teisest olulisest tegurist - mitteverbaalsest suhtlusest, s.o kehakeelest, silmsidest, näoilmetest ja žestidest.

Selgub, et verbaalne suhtlus ei moodusta enamust meie sõnumitest, koguni 65% neist on mitteverbaalsed. Sellest järeldub, et verbaalne suhtlus, s.t lihtsalt kõnekeel (aga ka kuulamine, lugemine, kirjutamine - igasugune sõnal põhinev suhtlus) on üsna vilets ja puudulik ning on igapäevaelus mõnikord täiesti ebapiisav.

$config[ads_text1] not found

Näiteks lause, mis edastab pealtnäha lihtsat teavet; "Autot tuleb tankida", sõltuvalt sellest, kuidas seda räägitakse ja millist kehakeelt täiendatakse, on sellel hoopis teine ​​tähendus.

Selle video vaatamiseks lubage JavaScripti ja kaaluge üleminekut veebibrauserile, mis toetab -videot

Mis on verbaalne suhtlus?

Suulise suhtluse toimumiseks peab olema:

• sõnumi saatja, st kõneleja;
• saaja, sõnumi adressaat, s.t kuulaja - kuulamine on verbaalse suhtlemise kontekstis sama oluline kui rääkimine. Oskus aktiivselt kuulata (vastupidiselt passiivsele kuulamisele) tähendab, et edastatud informatsioonil on võimalus töödelda;
• keel, see tähendab kood, mida kõnelejad ja kuulajad kasutavad ja millest nad mõlemad aru saavad.

Sõnaline suhtlus algelises versioonis esineb ka mõnel loomal, näiteks šimpanzil.

$config[ads_text2] not found

Verbaalses suhtluses mängib olulist rolli:

• Avalduse sisu - on seotud nii sõnumi saatja kui ka saaja sõnavaraga. Näiteks kasutame väikese lapse poole pöördumisel erinevaid sõnu ja erinevaid sõnu - tööl juhendaja jaoks. Sõnumi edastamiseks on vaja tagada sõnumi keeleline korrektsus ja täpsus.
• Kõne sujuvus - sõnumi vastuvõttu mõjutab kõne sujuvus, nt mis tahes vahepalad võivad sõnumit nõrgendada.
• Parafraseerimine - kuuldud sõnumi riietamine erinevate sõnadega, veendumaks, et see on meile hästi arusaadav.
• Moduleerimine ja aktsent - see tähendab, nagu eespool mainitud, sõnumi rõhutamise viis, võib selle vastuvõtja jaoks olla olulisem kui kõne sisu.
• Aeg - öeldud sõnade vähendamise või pikendamise protsess.

Loe ka:

Kuidas suhetes suhelda?

Muusika raseduse ajal, st suhtlemine sündimata lapsega

Haiglane häbelikkus muudab elu väga raskeks

Kuulamise roll verbaalses suhtluses

See ei puuduta kuulmist, s.t tegevust, mis toimub tänu kuulmisretseptoritele. Sõnumi saajal võib olla väga hea kuulmine ja ta kuuleb, et keegi räägib temaga, ilma et teavet üldse töötleks. Kui see juhtub, siis suhtlemist lihtsalt ei juhtu. Nii et tõsi kuulamine on kuuldu dekodeerimine. Me eristame passiivset kuulamist aktiivsest kuulamisest.

Passiivne kuulamine - võib öelda, et see on lihtsalt kuulmine. Tegeleme passiivse kuulamisega siis, kui kuulaja motivatsioon on sõna otseses mõttes väga madalal tasemel - kuulaja ei hooli teabest (ega isegi kõnelejast) või tema mõtted on hõivatud millegi muuga ja ta ei saa oma tähelepanu piisavalt suunata sõnum.

Aktiivne kuulamine - sel juhul on kuulaja mõistus fokuseeritud ja seda kasutatakse palju suuremal määral. Kuulaja mitte ainult ei töötle kuuldud teavet, vaid suudab samal ajal õppida tundma ka kõneleja vaateid, hoiakuid või tundeid. Ta järgib tema mõttekäiku. Ja sel hetkel võtab ta vastu ja kasutab ka mitteverbaalset suhtlust.

Ta saab aru kõneleja näoilmetest ja žestidest ning parafraseerib ennast, et rõhutada oma koostööd / mõistmist kõnelejaga. Kõik see viib lisaks verbaalse sõnumi edastamisele ja õigele vastuvõtmisele ka suhtlemisele emotsioonide ja tunnete tasandil. Tunnetest rääkimine pole lihtne.

Sageli, kui küsitakse: "Mida sa tunned?" me ei oska vastata. Enda seisukohti ja vaimset seisundit on raske väljendada. Seetõttu tuleb verbaalset suhtlust täiendada mitteverbaalse suhtlusega, et tagada inimeste täielik suhtlus.

Soovitatav artikkel:

Suhtlustõkked

Mõnikord juhtub, et teabe edastamine on häiritud. Tõkked, mis ilmnevad sõnumi edastamise teel, s.t. suhtlemismüra, võib olla füüsiline või psühholoogiline, nt:

• Kultuurilised erinevused - need seisnevad selles, et iga inimene on kasvatatud erinevas keskkonnas, erinevas poliitilises olukorras, erinevas kultuuris ja pealegi on ta koormatud oma kogemuste pagasiga. Seetõttu võivad erinevad inimesed tajuda sama sõnumit täiesti erinevalt. Näiteks Bulgaarias tähendab pea "noogutamine" negatiivset jne.
• Tajumisraskused - sõnumit võib häirida asjaolu, et vestluspartner räägib liiga kiiresti, uduselt, kasutab meile arusaamatuid vaimseid lühendeid.
• Stereotüübid - nt kuulame meelsamini ja hoolikamalt kedagi, kes on teatud mõttes meie jaoks autoriteet, kui kedagi, kellest me ei hooli liiga palju. Meile tundub, et esimene suudab anda märkimisväärset teavet, teine ​​aga "ei tea".
• Heaolu - meie enda vorm, nii füüsiline kui vaimne, võib mõjutada meie keskendumisvõimet, motivatsiooni, lahkust jne.
• Tähelepanu selektiivsus - tabame etteantud sõnumist ainult neid detaile, mis meid huvitavad. Teatud lõimedele keskendumine võib edastatavat teavet tõsiselt moonutada.
• Võimetus tsentreeruda - teisisõnu empaatiavõime puudumine. Keegi, kes keskendub kogu oma teadvuse endale, ei ole võimeline võtma muud vaatenurka kui oma. Vestluspartnerit on võimalik täielikult mõista, võttes nende perspektiivi omaks.