Reede, 30. november 2012.- Üliaktiivse kilpnäärmega (hüpertüreoidism) inimestel on suurem südame rütmihäire (tuntud kui kodade virvendus) tekke oht kui normaalse kilpnäärme talitlusega inimestel, selgub ajakirjas British Medical Journal avaldatud uuringust . Sellega seoses soovitavad teadlased, et kõrgenenud kilpnäärmefunktsiooniga patsientidel tuleks kodade virvendust rohkem ravida.
Hüpertüreoidism tekib siis, kui kilpnääre toodab liiga palju türoksiini (kilpnäärmehormooni), põhjustades paljude keha funktsioonide kiirenemist. Ligikaudu ühel naisel 100-st ja ühel tuhandest mehest areneb mingil hetkel oma elus hüpertüreoidism ja see võib ilmneda igas vanuses.
Taani teadlaste meeskond on uurinud kodade virvenduse riski kilpnäärmehaiguste kogu spektri osas suures rühmas patsiente. Teadlased uurisid 586 460 riiklike registrite patsienti, kes olid kilpnäärme talitluse osas Kopenhaagenis perearstiga nõu pidanud.
Keskmiselt viie ja poole aasta jooksul jälgiti 3 protsenti patsientidest (17 154) kodade virvendust, neist 53 protsenti naisi. Kilpnäärme normaalse funktsioneerimisega patsientidega võrreldes tõusis kodade virvenduse risk kilpnääret stimuleeriva hormooni madalama taseme tõttu.
Seega oli subkliinilise hüpertüreoidismiga patsientidel kodade virvenduse risk 30% suurem, kilpnäärme normaalse funktsiooni korral aga 12% suurem risk, samas kui hüpotüreoidismiga kaasnes kodade virvenduse väiksem risk. "Need tulemused toetavad pikaajalist kodade virvenduse prognoosi kilpnäärmehaigusega patsientidel, " järeldavad autorid.
Allikas:
Silte:
Dieet-Ja Toitumise Erinev Lõigatud Ja Laste
Hüpertüreoidism tekib siis, kui kilpnääre toodab liiga palju türoksiini (kilpnäärmehormooni), põhjustades paljude keha funktsioonide kiirenemist. Ligikaudu ühel naisel 100-st ja ühel tuhandest mehest areneb mingil hetkel oma elus hüpertüreoidism ja see võib ilmneda igas vanuses.
Taani teadlaste meeskond on uurinud kodade virvenduse riski kilpnäärmehaiguste kogu spektri osas suures rühmas patsiente. Teadlased uurisid 586 460 riiklike registrite patsienti, kes olid kilpnäärme talitluse osas Kopenhaagenis perearstiga nõu pidanud.
Keskmiselt viie ja poole aasta jooksul jälgiti 3 protsenti patsientidest (17 154) kodade virvendust, neist 53 protsenti naisi. Kilpnäärme normaalse funktsioneerimisega patsientidega võrreldes tõusis kodade virvenduse risk kilpnääret stimuleeriva hormooni madalama taseme tõttu.
Seega oli subkliinilise hüpertüreoidismiga patsientidel kodade virvenduse risk 30% suurem, kilpnäärme normaalse funktsiooni korral aga 12% suurem risk, samas kui hüpotüreoidismiga kaasnes kodade virvenduse väiksem risk. "Need tulemused toetavad pikaajalist kodade virvenduse prognoosi kilpnäärmehaigusega patsientidel, " järeldavad autorid.
Allikas:
