Nostalgia ja selle kasulik mõju psüühikale

Nostalgia on seotud kodu, kodumaa, inimeste või minevikusündmuste igatsusega. Uurige, mis paneb meid nostalgitsema, ja kontrollige, kuidas see mõjutab inimese toimimist. Teoreetiliselt näib, et nostalgia võib põhjustada ainult ebameeldivaid tagajärgi, kuid tegelikult võib nostalgia kogemine olla ... kasulik - miks?

Nostalgia - seda kirjeldati esmakordselt 17. sajandil ja idee enda loojaks peetakse Johannes Hoferit, kes jälgis selle nähtuse esinemist väljaspool kodumaad elavates Rootsi palgasõdurites.

Sisukord:

1. Kui tunneme nostalgiat
2. Nostalgia pole haigus
3. Nostalgia võib end ära tasuda

Nimi "nostalgia" tuleneb kahe kreekakeelse sõna kombinatsioonist: "nostos", mis tähendab "tagasipöördumist koju" ja "algos", tõlkes "kannatus" või "valu".

Algselt peeti nostalgiaks koduigatsust või - laiemas mõttes - kodumaad. Tänapäeval vaadeldakse nostalgiat aga palju laiemalt. Igatsus, mida käsitletakse täpselt nostalgiana, võib olla seotud möödunud aegade, suhete või mitmesuguste muude positiivsete olukordadega. Põhimõtteliselt võib igaühes meist tekkida nostalgiline meeleolu: aga mis paneb sellise nähtuse toimuma ja milline on nostalgia mõju inimese toimimisele?

Millal tunneme nostalgiat?

Nostalgia võib sõna otseses mõttes ilmuda kuhugi - juhtub, et meie peas ilmuvad äkki mälestused endistest sõpradest, partneritest või minevikust. Nostalgiat võib aga ainulaadselt esile kutsuda mitu tegurit.

Sellised on näiteks haistmis- ja kompimisstiimulid - juhtub, et näiteks lõhn meenutab meile ainulaadset puhkusereisi, mis toimus lähemas või kaugemas minevikus.

Lõhna- ja kompimismeeled on omakorda tihedalt seotud amügdalaga, mis on närvisüsteemi element, mis mõjutab eriti inimese emotsioone. Seetõttu peaksid lõhnad ja puudutused nostalgia tekkimist nii eriliselt mõjutama - kuid need pole ainsad, mis selliseid tundeid esile kutsuvad.

Ilm ja muusika on ka muud tegurid, mis võivad meid nostalgitsema panna. Siinkohal võite näiteks tuua loo, mida kuulsime ülimalt olulise sündmuse - nt esimese suudluse - ajal ja sellises olukorras võib antud laulu uuesti kuulmine tuua positiivseid mälestusi ja viia nostalgiani.

Loe ka: Mis on emotsionaalne mälu?

Nostalgia pole haigus

Vaade nostalgiale on aja jooksul oluliselt muutunud. Esialgu peeti seda sisuliselt haiguseks. Esmakordselt kirjeldatud nostalgiaga inimestel - st väljaspool oma riiki viibivatel rootslastel - märgati peale koduigatsuse ka muid probleeme, nagu nt. depressiivne meeleolu, isutus, unehäired või nutuhood ja südamepekslemine.

Nostalgia tunnistamine haiguseks võttis üsna kaua aega - meedikud rääkisid sellest isegi XIX sajandil, kuid selle lõpus enam ei peetud seda haiguseks. Kõigi nende muutustega juhtus nii, et nostalgiat peeti mõne vaimse häire sümptomiks või seda tüüpi erinevate probleemide arengu üheks etapiks. Seda seostati ka melanhooliaga. Aja jooksul loobuti nostalgia käsitlemisest negatiivse nähtusena - see juhtus pärast seda, kui teadlased esitasid mitu erinevat intrigeerivat järeldust selle nähtuse mõju kohta inimeste toimimisele.

Loe ka: Miks sa pidevalt muretsed?

Nostalgia võib end ära tasuda

Paljude meie igatsus on harjunud nägema midagi, millest pole kasu. Selgub aga, et see nostalgiaga seotud igatsus võib erakordselt hästi mõjutada meie emotsioone ja enesetunnet - parandada meeleolu, tõsta enesehinnangut või tekitada tunde, et meil on äärmiselt lähedased suhted erinevate inimestega (või oleme meid ühendanud).

Kõik see võib tunduda üsna arusaamatu - kuid on lihtne viis seletada, miks nostalgia võib meile tegelikult positiivselt mõjuda. Nostalgiat võime tunda näiteks siis, kui tunneme end üldiselt halvasti - olgu siis tööelus, kas meil on mingid suhteprobleemid või rahalised probleemid. Sellistes olukordades võime tunda igatsust vanade aegade - teistsuguse töökoha või suhte algfaasi järele.

Tundub, et selliste varasemate positiivsete aspektide vastandamine praegustele ebameeldivatele sündmustele peaks tooma kaasa veelgi suurema kurbuse. Kuid see on erinev - enamikul inimestel tekitab nostalgia end paremini.

Kui me mäletame häid sündmusi ja minevikku, mis on parem kui olevik, tähendab see, et see oli varem hea - ja kuna see oli meie elus nii, siis võib see kunagi nii olla. Sellise lähenemise korral võib isegi öelda, et nostalgia võib panna meid lootma paremale homsele.

Loe ka: Mis on apaatia ja kuidas sellega toime tulla?

Tasub teada

Nostalgia ja üksindus

Üksildased inimesed võivad eriti sageli tunda nostalgiat. Sellised inimesed võivad igatseda aegu, kui nende elu oli täis lähedasi ja südamlikke inimesi. Nii et kui nad satuvad nostalgilisse meeleolu, võib nende igatsus olla mingisuguste suhete suhtes teistega.

Ja siin võib aga nostalgial olla kasulik mõju: meenutades erinevaid varasemaid sõpru või igatsedes lähedasi, kellega me pole pikka aega teineteist näinud, võivad meie peas ilmuda mõtted, kui tugevad need sidemed olid ja millises ulatuses juhatas meid. Ja sellises mehhanismis on võimalik, et nostalgia ei tee meile üldse haiget ja vastupidi - see toob kaasa mõjusid, mis on meie meelele kasulikud.

Autori kohta

Kummardus. Tomasz Nęcki Meditsiini eriala lõpetanud Poznańi Meditsiiniülikoolis. Poola mere austaja (eelistatavalt mööda kõrvarõngaid kõrvades kõrvetamas), kassid ja raamatud. Patsientidega töötades keskendub ta nende kuulamisele ja kulutamisele nii palju aega kui vaja.