12. veebruaril saate riikliku tervisekassa kampaania "Ennetusega kolmapäev" raames teada, kuidas aidata äkilise epilepsiaga vaevlevat inimest ja mida mitte teha epilepsiahoogude korral.
Epilepsia diagnoosimine ei välista võimalust eluplaane realiseerida ja edu saavutada. Kas teate, et see haigus põdes muu hulgas Ludwig van Beethoven, Napoleon Bonaparte, Vincent van Gogh, Fjodor Dostojevski või Julius Caesar?
Kahjuks ei tea avalikkus epilepsiast endiselt palju. Epilepsiahoog tekitab hirmu ja kõrvalised isikud ei suuda sageli korralikult abi pakkuda.
Epilepsia on tavaliselt võrdsustatud krampidega. Sellise rünnaku sümptomid on teada: teadvusekaotus, keha venitamine ja seejärel krambid, sinised huuled ja nägu, "vaht suust", keele hammustamine, mõnikord tahtmatu urineerimine.
"Kolmapäev ennetusega" - programm
Programm „Ennetusega kolmapäevad“ sisaldab järgmist:
- nõustamine haigusega igapäevaelu valdkonnas;
- esmaabi õpetamine isikule epilepsiahoogude korral;
- epilepsia kohta teabe levitamine;
- kohtumised ühingutega, näiteks Lublini epilepsiaga inimeste ja nende sõprade ühing - DRGAWKA; Epilepsiaga inimeste, puuetega inimeste ja nende sõprade ühendus "Koniczynka" Poznańist.
Pealegi üldkeskkoolis Kuningas Jan III Sobieski Krakovis toimub loeng, mis on epilepsia, ja koolitatakse õpilasi esmaabiks epilepsia all kannatavatele inimestele.
> Üksikasjalik teave Riikliku Tervisefondi provintside filiaalide veebisaitidel.
Kuidas aidata epilepsiahaiget?
- ole rahulik
- anda haige inimesele võimalus ohtlikest esemetest eemale hoida
- kindlustage haige viibimise koht
- pange patsiendi pea alla midagi pehmet, võtke prillid lahti, võtke krae lahti
- pane see külili
- ärkvel olles, kui patsient on unine, lase tal magama jääda ning ärrituse korral valvata ja kaitsta vigastuste eest
- rünnaku algul kontrollige kella (kui see kestab rohkem kui 5 minutit, kutsuge kiirabi)
Mida krambihoo ajal mitte teha?
- ärge püüdke patsiendi liikumist kinni hoida ja piirata
- ära pane talle midagi suhu ega hammaste vahele
- ära tee haiget kuidagi haigeks, ära anna ravimeid ega vedelikke
- ära liiguta haiget inimest ja ära tõsta teda üles
Millal peate hädaabinumbrile 112 või 999 tingimata helistama?
- kui see on inimese esimene krambihoog elus
- kui patsient sai rünnaku ajal peavigastuse, lämmatas ta vett, toitu või oksendamist
- kui pärast esimest rünnakut on neid veel
- kui patsiendil on pärast rünnaku lõppu hingamisprobleeme või kui on muid häirivaid sümptomeid
- kui krambihoog kestab kauem kui 5 minutit või kauem kui tavaliselt
