Patsiendi nõusolek operatsiooniks: õigus ise oma tervise üle otsustada

Kas patsiendi nõusolekut on alati vaja või on olukordi, kus patsiendi õigus oma tervise üle otsustada peatatakse? "Haigete heaolu on kõrgeim seadus" - kaasaegses maailmas on see maksimum saanud laiema tähenduse, sest tänapäeval peab arst austama patsiendi õigust otsustada tema tervise üle.

Poola seaduste kohaselt on arsti tegutsemiseks vajalik patsiendi nõusolek operatsiooniks või operatsiooniks. Meie põhiseadusest (artikli 41 lõige 1) võime lugeda, et "kõigile tagatakse isiklik puutumatus ja vabadus".

Raviprotseduuride läbiviimine ilma patsiendi või tema seadusliku eestkostja nõusolekuta on karistatav süütegu, mille eest võidakse kohtu alla anda Art. Kriminaalkoodeksi 192.

Meditsiinieetika koodeks (artikkel 15) ütleb, et "diagnostika-, ravi- ja ennetusprotseduuride jaoks on vaja patsiendi nõusolekut. Kui patsient ei ole võimeline teadlikku nõusolekut andma, peaks selle väljendama tema seaduslik esindaja või patsienti tegelikult hooldav isik". Oluline dokument on ka inimõiguste ja inimväärikuse kaitse konventsioon seoses bioloogia ja meditsiini rakendustega, milles (artikkel 5, üldsätted) loeme: "Meditsiinilist sekkumist ei saa läbi viia ilma patsiendi vaba ja teadliku nõusolekuta. Enne sekkumist peab inimene asjaomast isikut teavitatakse piisavalt sekkumise eesmärgist ja laadist, samuti selle tagajärgedest ja riskidest. Asjaomane isik võib nõusoleku igal ajal vabalt tühistada. "

Loe ka: Meditsiiniline viga sünnitusel ja lapse puudel. Millal saab taotleda ... Kuidas kasutada patsiendi õigusi? Meditsiinilised andmed. Patsiendi õigus tervisekaartidele

Millal kehtib patsiendi nõusolek protseduurile?

Poolas kehtiva seaduse kohaselt on nõusolek ravile õiguslikult siduv ainult siis, kui see antakse enne operatsiooni tegemist või muude kõrge riskiga meditsiiniteenuste osutamist. Nõusoleku avaldamine pärast protseduuri (nn järgnev nõusolek) ei oma õiguslikku jõudu. Nõusoleku austamiseks ja seaduslikuks pidamiseks peab seda väljendama isik, kellel on selleks nõusolek. Nõusoleku andmine peab olema asjaomase isiku vaba otsuse tulemus, kes teab ja saab aru, mida ta otsustab ja millised võivad olla menetluse tagajärjed. Pealegi tuleb nõusolek anda seaduses ettenähtud kujul.

Patsiendi nõusolek: erijuhud

Kui patsient on alaealine (alla 18-aastane) või ei suuda oma nõusolekut väljendada (nt on teadvuseta), võivad patsiendi seadusjärgsed esindajad, st vanemad, eestkostjad, kriminaalhooldusametnik või eestkostekohus seda avaldada nende nimel. Kui alla 16-aastane isik keeldub nõusolekust ravile, kuid seaduslikud eestkostjad on seda väljendanud, on arst kohustatud abi osutama. Kui patsient on üle 16, siis nn kahekordne nõusolek - peale vanema nõusoleku peab asjaomane isik seda isiklikult väljendama. Olukorras, kus ta keeldub sellest ja alaealise hooldajad nõustuvad raviga, on vajalik eestkostekohtu otsus. Teovõimetute, vaimuhaigete või vaimupuudega isikute puhul võib lisaks nende seaduslike eestkostjate nõusolekule meditsiinitegevuse läbiviimiseks olla vajalik ka kohtu nõusolek.

Patsiendi nõusolek: suuline või kirjalik?

Selles osas lubab seadus mitut lahendust. Enamikus haiglates kirjutavad patsiendid alla spetsiaalsetele vormidele. Kuid kriitilistes olukordades, kui sellisele dokumendile pole võimalik alla kirjutada, võib patsient nõustuda raviga suuliselt või sellise käitumisega, mis ei tekita kahtlust, et ta nõustub kavandatava raviga. Enda ohutuse huvides peaks arst enne operatsiooni tegemist või patsiendi invasiivse meetodi diagnoosimist saama patsiendi nõusoleku. See tähendab, et patsient peaks allkirjastama dokumendi, mis kirjeldab operatsiooni tüüpi ja sellest tulenevaid riske või tüsistusi. Kui patsient ei saa alla kirjutada, peaks dokument sisaldama tunnistajate - tema tahet kinnitavate inimeste - allkirju ja olukorra kirjeldust, mis muutis dokumendi allkirjastamise võimatuks.

Patsiendi nõusolekut tuleb teavitada

Nõusolek tõsiste kõrvaltoimetega operatsiooni või farmakoloogilise ravi läbiviimiseks tuleb täielikult teavitada. Pealegi ei saa patsiendi vastuväidete esitamata jätmist õiguslikult mõista nõusoleku andmisena, kuna see peab olema seotud konkreetse meditsiinilise tegevusega. Lisaks ei võrdu nõusoleku saamine patsiendilt ravile, millele patsient haiglasse pöördumisel alla kirjutab, näiteks operatsiooniga nõusoleku saamise. Teadlikku nõusolekut peetakse selliseks, millele patsient on alla kirjutanud pärast selle lugemist, mille üle ta otsustab, millist ravimeetodit kasutatakse, millised on konkreetse protseduuri riskid ja tagajärjed ning võimalikud tüsistused. Teave protseduuri kohta tuleb esitada arusaadavas keeles (see ei pea sisaldama meditsiinilisi üksikasju) ja kohandama patsiendi intellektuaalset taset. Kui see nii ei ole, võib arsti poolt saadud nõusolekut tulevikus (kui patsient on vigastatud) pidada seletamatuks nõusolekuks. See tähendab, et seaduse valguses viis arst protseduuri läbi ilma patsiendi nõusolekuta, mille eest ta vastutab kriminaalvastutusega.

$config[ads_text3] not found

Olukord on teistsugune, kui operatsiooni või mis tahes muu ravi ajal ilmnevad ettenägematud asjaolud, mis võivad arvestamata jätta patsiendi elu või tervist. Oma heaolu nimel võib arst - ilma patsiendi ametliku nõusolekuta - laiendada operatsiooni ulatust või lisada täiendavaid diagnostilisi uuringuid. Kuid ta peaks oma otsuse konsulteerima sama valdkonna teise spetsialistiga. Teave operatsiooni ulatuse muutmise kohta tuleb registreerida haigusloos. Arst peab sellest ka patsienti või tema seaduslikke eestkostjaid teavitama.
Kui aga enne protseduuri oli võimalik selle pikendamise vajalikkust ette näha ja arst ei teavitanud sellest patsienti, võib ta menetluse eest vastutada ilma asjaomase isiku nõusolekuta.

Patsiendi nõusolek, kui elu on ohus Ilma ametliku nõusolekuta võib arst anda patsiendile meditsiinilist abi, läbida uuringuid ainult siis, kui ta vajab tervisliku seisundi tõttu ja nt teadvuse kaotuse tõttu vanuse või hooldajatega kokkuleppe puudumise tõttu viivitamatut abi. õiguslikud regulatsioonid ei saa asjakohast nõusolekut. Kui patsiendi elu on kaalul, võib arst ravi alustada (nt teha operatsiooni, diagnostilisi teste) ilma kriminaalvastutuseta.

Operatsiooni nõusolek pole vajalik ka selle ootamisel, s.t ravi edasilükkamine võib ohustada patsiendi elu. Selliste sündmuste asjaolud tuleb registreerida haiguslugudes. Pärast protseduuri või operatsiooni tegemist peab arst tehtud protseduuridest või testidest teavitama patsiendi seaduslikke eestkostjaid või eestkostekohut.