Kõige lihtsamalt öeldes võiks inimestevahelise suhtluse sulgeda mustris: saatja-sõnum-saaja. Teame siiski, et vaatamata sellele, et see mudel on tõene, ei ammenda see inimestevahelise suhtlusega seotud nüansside teemat. Nagu ikka, on „kurat detailides“ - nii et õppige neid tundma ja uurige, milliseid inimestevahelise suhtluse liike me eristame.
Inimestevaheline suhtlus on nähtus, mis saadab meid elu algusest peale. Vastsündinud beebi kõige esimene hüüd on tema sõnum, mis voolab maailma, teisele inimesele ("inimestevaheline" tähendab "inimeste seas"): "Ma olen siin", "Mul on külm", "Ma vajan ..." jne.See on peamine vahend sotsiaalsete suhete loomisel ja hoidmisel. Tänu suhtlusele vahetame mõtteid, ideid, tähelepanekuid, hoiatame üksteist võimaliku ohu eest, korraldame konflikte ja loome liite. Igaüks meist on sündinud selles valdkonnas paljude oskustega, kuid tänu kogemustele, sotsialiseerumisele ja kõikvõimalikele õppeprotsessidele arendame oma pädevuste ulatust inimestevahelise suhtlemise valdkonnas. On tõsi, et nagu teiste oskuste puhul, on meil ka teatud eelsoodumusi või kalduvusi, mis mõjutavad meie efektiivsust selles valdkonnas, kuid suhtlemist, nagu ka kõiki muid kompetentse, võib koolitada. Tasub vaadata oma inimestevahelisi suhtlusmeetodeid - kuidas need kujundavad meie reaalsust ja milliseid selle elemente tuleks parandada. Suhtlemisviis mõjutab meie suhteid, era- ja tööelu. Praktiliselt pole ühtegi eluvaldkonda, mis poleks mingil määral seotud suhtlemisega.
Iga suhtlusakt on protsess, tavaliselt sisaldab see mitut põhielementi, näiteks: kontekst, kasutatud keel, sümbolid jne. Me saadame pidevalt tahtmatult maailmale sõnumeid ja keskkonda, kuhu me seda tahame või mitte, loevad ja tõlgendavad neid. On oluline, et suhtlusviis oleks vastuvõtjale kohandatud.
Kuulge inimestevahelistest suhtlustest. Mis teeb ta raskeks, mis on talle soodne? See on tsükli KUULAMISE HEA materjal. Podcastid koos näpunäidetega.Selle video vaatamiseks lubage JavaScripti ja kaaluge üleminekut veebibrauserile, mis toetab -videot
Kuidas suhelda, või suhtlemise retsept
Suhtlusmehhanismide keerukusest on palju räägitud, kuid omaenda arengut selles valdkonnas kaaludes tasub heita pilk selle komponentidele. Suhtlemine on sotsiaalse iseloomuga tegu, seega on selle olemasolu eelduseks vähemalt kahe indiviidi olemasolu. Sotsiaalne kontekst on antud suhtlustoiminguga seotud inimeste arv ja selle nähtuse muud määrajad. Igal antud suhtlusprotsessis oleval inimesel on sõnumi kodeerimine ja dekodeerimine oma viis, mistõttu üksikutel omadustel ja oskustel on kogu protsessi nii suur mõju. Just nende erinevuste tõttu on suhtlusaktsioon loominguline, dünaamiline ja sageli ettearvamatu. Suhtluse efektiivsus sõltub ka sellest, kuivõrd osalejad kasutavad samu sümboleid. Sageli sunnib lepingu vajadus või vajalikkus neid mõlemale poolele arusaadavaid märke omastama ja kasutama.
Loe ka: PÕHIKINDLUS, s.t oskus oma arvamust avaldada ja kriitikat aktsepteerida. Suhtlemine suhtes. Paaride levinumad probleemid. Alternatiivne ja toetav suhtlusInimestevaheline suhtlus: tüübid
Verbaalne kommunikatsioon
Tavaliselt seostame vestluse inimestevahelise suhtlusega. Suuline suhtlus on siiski vaid osa suuremast tervikust. Selle vaieldamatu eelis on asjaolu, et see võimaldab sõnumit otse ja üsna täpselt üles ehitada. Samuti võimaldab see minimeerida häireid. Mõistes, et sõnum on valesti vastu võetud, on saatjal kohe võimalus avaldust parandada, selgitada valetõlgendusi või tema kavatsusega vastuolus olevaid tõlgendusi.
Suhtluse verbaalne aspekt sõltub mõlema osapoole keele oskusest ning kuulmis- ja kõneorganite efektiivsusest - saatja diktsioon või valjustus pole tähtsusetu.
Mõeldes selle valdkonna arengule, tasub meeles pidada, et verbaalne suhtlus annab võimaluse erapoolikuks või ühepoolseks teabe ülesehitamiseks. Paraku võimaldab see segada fakte arvamuste ja muljetega ning see ei väldi stereotüüpe, mis aitavad tegelikkust korrastada. Teda häirivad sageli teadvustamata vead. Mõnikord, kui proovime verbaalset sõnumit enam-vähem teadlikult enda esitamise toetamiseks kasutada, muutub see ebaautentseks, eriti kui meie keha ütleb midagi muud kui meie suu.
Mitteverbaalne suhtlus
Pidage meeles, et vaikus on ka sõnum. Mitteverbaalne suhtlus inimestega annab tavaliselt edasi rohkem kui öeldud sõnad. Seda on raskem kontrollida, kuid see on enamus sellest, mida me soovime adressaadile edastada. See suhtlusosa pole mitte ainult üldtuntud kehakeel, s.t meie žestid, kehahoiak, näoilmed, tikid ja tahtmatult tehtud väikesed žestid, vaid ka meie välimus, riietus, hääletoon, lõhn, silmside, füüsiline kontakt, puudutus, kaugus saatja ja saaja vahel, kosmosekorraldus jms. Seda rolli, mida see suhtlusvorm mängib inimsuhetes, ei saa üle hinnata, mõnikord tähendab peen žest suhtluses rohkem kui sada sõna. Kultuurilistel erinevustel on selles osas ka suur tähtsus, igal kogukonnal on iseloomulik suhtlemisžestide arsenal ja keha väljendusintensiivsus.
Osa mitteverbaalsest sõnumist loeme selle valdkonna kultuurist või oskustest hoolimata üsna instinktiivselt - need on homo sapieni žanri jaoks konstantsed elemendid.
Sageli saame mitteverbaalse suhtlemise valdkonnas mittetäielikke või ebatäpseid teadmisi omandades aga hakata teiste kehakeelt ümber mõtestama. See, mida me ütleme ilma sõnu kasutamata, koosneb paljudest sõltuvustest, seda mõjutavad paljud tegurid, nii et lihtsalt järelduste tegemine või tugevuse otsimine sõnumi "teisest alt" võib kogu protsessi raskeks muuta. Levinud oletusnäide
üksteise kätes, mida saab hõlpsasti tõlgendada kui kinnist suhtumist, mis on seotud suhtlemisvalmiduse puudumisega, vajadusega taganeda jne, võib tegelikult tähendada "mul on külm". Tasub meeles pidada, et verbaalse ja mitteverbaalse sõnumi järjepidevus on oluline. Seetõttu on oluline selles osas teada saada oma piirangutest ja tugevustest ning kellegi teise žeste liigne tõlgendamine ei aita tõhusat inimestevahelist suhtlust.
Kaudne suhtlus
Kirja või telefoni teel suhtlemisel on ka oma eripära. See meetod on äärmiselt praktiline olukordades, kus saatja ja vastuvõtja asuvad kaugel. Posti, telefoni või Interneti kaudu suhtlemise võimaluse loomine oli alati seotud tsivilisatsiooni hüppega. Kahjuks nõuab saatja ja saaja piiratud kontakt lihtsate ja üheselt mõistetavate sõnumite loomist, mis pole alati lihtne. Otsese kontakti puudumine või kohese vastuse võimalus on täis suurt arusaamatuste ja arusaamatuste ohtu. Õnneks pakuvad uued tehnoloogiad mingil määral lahendusi, mis näiteks reaalajas toimuva videovestluse abil suurendavad eduka suhtlemise võimalust.
Tasub teadaSuhtlemisoskuste arendamine
Mõnikord peate inimestevahelise suhtluse parandamiseks lihtsalt natuke iseendaga tööd tegema. Turul on tohutu valik kirjandust ja filme, mis julgustavad teid suhtlemist parandama. Tasub ära kasutada töötubasid ja koolitusi, mis võimaldavad ohututes tingimustes spetsialisti järelevalve all äsja õpitud suhtlusmeetodeid inimestevahelises suhtes üle treenida. Nagu iga oskuse puhul, saab ka inimestevahelisi suhtlemisoskusi arendada, kuid harilikult saadakse püsivaid tulemusi. Ujumise kohta lugemine pole sama mis juhendajaga basseinis käimine.
Mõnikord võib aga selguda, et meie suhtlemisraskused pole seotud mitte ainult väikeste oskustega, vaid ka sügavama probleemiga. See, kuidas me suhtleme teiste ja maailmaga, tuleneb rasketest kogemustest. Võib juhtuda, et ise tehtud katsed või töötoas osalemine osutuvad ebapiisavaks. Siis tasub minna terapeudi kabinetti ja kasutada spetsialisti abi. Mõnikord mõjutab selle valdkonna probleemide põhjuste avastamine ning uute lahenduste ja mehhanismide väljatöötamine elukvaliteeti üldiselt.
Mis teeb suhtlemise keeruliseks?
Sõltumata inimestevahelise suhtluse tüübist on see täis moonutuste ohtu. Suhtlustõkked ehk nn "müra kanalis" on tegurid, mida ei saa sada protsenti välistada. Võimalike raskuste loetelu võib olla tõesti pikk, kuid tasub heita pilk kõige tavalisematele:
- sõnumi adressaadile kohandamata jätmine;
- erinevate keelte, sümbolite kasutamine;
- on pärit erinevatest sotsiaalsetest kihtidest, kultuuridest, professionaalsest taustast, vanuserühmadest jne
- bioloogilised tegurid, näiteks puudulik kõne-, kuulmisorgan;
- saatja ja saaja emotsionaalne seisund, raskused tähelepanu säilitamisel;
- välised häired, nt müra, liiga suur suhtlusgrupp, suhtlemises osalejate vaheline kaugus;
- teabe üleküllus ühes sõnumis;
- mõju uskumuste, stereotüüpide, teadmiste ulatuse, varasemate kogemuste jne edastamise ja vastuvõtmise kohta;
- võimetus vestluspartneri perspektiivi aktsepteerida ega mõista;
- väsimuse tase;
- sõnumi vastuolulisus jne
Soovitatav artikkel:
ÕUDNE ÕNNISTUS muudab elu väga raskeksMis soodustab suhtlemist?
Suhtluskunst, nagu iga teine kunst, nõuab natuke "annet", s.t loomulikke eelsoodumusi või kalduvusi, aga ka regulaarset tööd. Kui soovite oma inimestevahelise suhtluse valdkonnas tõhusust parandada, tasub vaadata mitut valdkonda:
- Kuula aktiivselt. Näidake vestluskaaslasele huvi ja tahet mõista. Looge silmside, teavitage vestluskaaslast, et teda kuulatakse. Noogutamine, ülekuulamine, parafraseerimine ja aeg-ajalt esinev "ahaa" võimaldavad vestluskaaslasel end kuulata. Muidugi, kui teid see suhtlus siiralt ei huvita, siis ei pruugi "mehaaniline" peaga noogutamine olla usaldusväärne ja ei toimi seetõttu.
- Eemaldage, vähendage "müra kanalis", olge kursis sidetõketega. Kui kahtlustate, et teid ei pruugi hästi mõista, kasutage lühikesi lauseid lihtsas ja üheselt mõistetavas keeles. Kui ma tean, et mu vestluskaaslasel on vasakkõrva kuulmislangus või ta oskab halvasti poola keelt ja ma kavatsen temaga tõhusalt suhelda, siis pean olemasolevad suhtlustõkked parandama. Parema kõrva poole rääkimine või lihtsate fraaside kasutamine võib neil juhtudel olla enam kui piisav. Pole midagi halba, kui veendume, et kuuleme üksteist hästi või mõistame üksteist õigesti. Siiras tahe kokku leppida on tavaliselt tõhus vahend.
- Selgitage sõnumi eesmärki ja kavatsust. Kui ma ei tea, milleks see sõnum mõeldud on, siis ma ei tea, kas kommunikatsiooniakt ise oli tõhus. Kui konkreetne vestlus või suhe on meie jaoks tõesti oluline, tasub hetkeks peatuda ning uurida oma kavatsusi ja eesmärke. Mõnikord on mõistlik vestelda vestluspartneriga meie eesmärgist, see võib parandada kogu protsessi ja hõlbustada teisel poolel meie kavatsuste korrektset tõlgendamist.
- Teie vastutate oma sõnumi eest. Kui teate juba oma eesmärki, olete teadlik oma kavatsustest ega väldi vastutust sõnumi eest. See ei pruugi olla lihtne ega lõbus, kuid sõnade eest vastutuse võtmine, teadmatuse tunnistamine või kallutatuse teadvustamine on kõik tegurid, mis suurendavad suhtlemise efektiivsust. Lihtne on öelda: "Ta ei saa minust aru!", Raskem on mõelda: "Olgu, mida teha, et mind paremini mõistetaks?"
- Ära hinda - anna tagasisidet. Tagasiside andmine, st vestluspartneri lähendamine meie vaatenurgale ja sellele, kuidas me temast aru saime, soodustab tõhusat suhtlemist. Oluline on siiski see üles ehitada, viidata faktidele ja oma tunnetele, vältides tõlgendamist, üldistamist ja hindamist. Vältige selliste fraaside kasutamist nagu "Sa teed seda alati" või "Nad ei saa kunagi aru". Tavaliselt ei vasta need tõele ja on arusaamatuste kasvulavaks. Kasulikum on viidata antud suhtluse konkreetsele faktile, näiteks: "Kui te ei vaata mind vestluse ajal, siis on mul mulje, et te ei mõista mind."
- "Sa ajad mind alati vihaseks!" Asemel tasub kasutada sõnumit "mina", näiteks "kui sa minuga sellisel toonil räägid, hakkan närvi minema".
- Analüüsige oma oskusi. Me pole sageli teadlikud sellest, kuidas me teistega suhtleme. Seetõttu tasub teha väike eksperiment ja salvestada lühikese avaldusega video. Võib selguda, et sisestame teadmatult häiriva sõna või häälitseme, võib-olla liigselt žestikuleerima või see, mida meie keha ja suu räägivad, on täiesti vastuolulised. Teadlikkuse tõstmine ning ressursside ja puudujääkide diagnoosimine inimestevahelises suhtluses võib olla selle valdkonna arengu algus.
-przyczyny-i-leczenie.jpg)
