Kolmiknärv kuulub koljunärvide hulka. Tänu sellele tunneme, kui keegi meie nägu puudutab, kontrollivad kolmiknärvi kiud ka lihaseid, tänu millele saame toitu närida. Kolmiknärvi innervatsiooni ulatus on palju suurem - milliseid muid struktuure see innerveerib? Mis on kolmiknärvi haigused, välja arvatud kõige tuntum neuralgia?
Sisukord
- Kolmiknärv: munandid
- Kolmiknärv: kulg ja oksad
- Kolmiknärv: esimene haru ehk nägemisnärv
- Kolmiknärv: teine haru ehk lõualuu närv
- Kolmiknärv: kolmas haru ehk alalõualuu närv
- Kolmiknärv: uuring
- Kolmiknärv: haigused
Kolmiknärv (lat. nervus trigeminuskolmiknärv) on kolju närvidest viies ja suurim. Selle funktsioonid hõlmavad nii sensoorsete stiimulite vastuvõtmist näolt ja peast kui ka kolju teatud lihaste tegevuse kontrollimist.
Nende ülesannetega tegelevad aga kolmiknärvi otsakiud - need algavad nn kolmiknärvi tuumad.
Kolmiknärv: munandid
Kolmiknärv sisaldab kahte tüüpi kiude: sensoorsed ja motoorsed. Neist esimesed pärinevad kolmest erinevast tuumast - need on:
- intratserebraalse riba tuum (vastutab propiotseptiivse tunde eest)
- peamine sensoorne tuum (asub silla ülaosas, seega ka kompimisstiimuleid tajuvate närvikiudude päritolu)
- seljaaju südamik (vastutab aistingute nagu valu, külma või kuumuse tajumise eest)
Sensoorsed kiud, mis algavad kõigis kolmes eelnimetatud tuumas, lähevad hiljem kolmiknärvi kõigi kolme peamise haru juurde.
Mis puutub motoorsetesse kiududesse, siis kõik kolmiknärvid algavad ühest tuumast. See on kolmiknärvi motoorne tuum, mis asub ponides. Vastupidiselt sensoorsetele kiududele on motoorsed kiud ainult osa V-närvi - alalõualuu närvi - harust.
Kolmiknärv: kulg ja oksad
Kolmiknärvi moodustavad kiud jätavad aju silla anterolateraalsesse ossa - siit lahkuvad V-närvi kaks juurt, mida nimetatakse suuremaks osaks (need on sensoorsed kiud) ja väiksemaks (koosnevad motoorsetest kiududest).
Ajalise luupüramiidi piirkonnas moodustavad mõlemad juured kolmiknärvi ganglioni, millest algavad kolmiknärvi kolm haru:
- nägemisnärv (V1)
- lõualuu närv (V2)
- alalõualuu närv (V3)
Kolmiknärv: esimene haru ehk nägemisnärv
Nägemisnärv on sensoorne närv, mis innerveerib nina külge ja näonahka (palpebraalsest lõhest ülespoole). See kulgeb läbi kavernoosse siinuse ja orbiidi ülemise lõhe.
Nägemisnärvist lahkuvad järgmised harud:
- pisaranärv
- frontaalnärv (jagunemine supraorbitaalseks ja supra-blokaalseks närviks)
- nasotsiliaarne närv (millest lähevad lühikesed oksad tsiliaarsele ganglionile, lühikesed ja pikad tsiliaarsed närvid ning vaheside ja tagumine etmoidne närv ja eesmine etmoidne närv)
Lõppkokkuvõttes vastutab nägemisnärv ülalnimetatud piirkondade sensoorse innervatsiooni eest, kuid ta saab sensoorseid kogemusi ka sarvkestast, konjunktiivist või otsmikust. Selle üks harudest - pisaranärv - vastutab pisaranäärme innervatsiooni eest.
Kolmiknärv: teine haru ehk lõualuu närv
Kolmiknärvi teine haru, s.o lõualuu närv, on sensoorne närv nagu nägemisnärv - ta saab sensoorseid tundeid näolt, täpsemalt silmavahe ja suupilu vahel venivalt alalt.
Lõualuu närv jookseb läbi kavernoosse siinuse, kuni - läbi kolju keskosa, kus see annab keskmise meningeaalse haru, innerveerides meningeaali, jätab see kolju ümmarguse forameni kaudu.
Lõualuu närvist lahkuvad järgmised harud:
- zygomaatiline närv (jagatud sygomaatilisteks-ajalisteks ja sygomaatilisteks-näonärvideks)
- infraorbitaalne närv (see haarab arvukalt alveolaarseid närve)
- pterygoidsed palatiinnärvid
Lõualuu närv annetab osa oma kiududest pterygo-palatine ganglionile. Samal ajal saab see kiude ka just sellest rullist - need kiud on parasümpaatilised kiud.
Lõppkokkuvõttes innerveerib lõualuu närv tundlikult ülalnimetatud näopiirkonda ning lisaks sellele varustab see sensuaalselt ka ülalõuaurkevalu, ülemisi hambaid ja igemeid, samuti kõri, kõva suulae ja ninaõõnt.
Kolmiknärv: kolmas haru ehk alalõualuu närv
Alalõualuu närv on erinevalt kolmiknärvi kahest eelnevalt kirjeldatud harust segunärv - see sisaldab nii sensoorset kui ka motoorset kiudu. See innerveerib tundlikult näopiirkonda templide piirkonnas ja suuõõne all olevat ala, samal ajal kui alalõualuu närv varustab liikuvaid närimislihaseid. See ei jookse läbi kavernoosse siinuse, vaid väljub koljust foramen ovale'i kaudu.
Alalõualuu närv haarab järgmised oksad:
- duraalne haru
- sügavad ajalised närvid (varustavad ajalist lihast)
- külgmine pterygoidne närv (innerveerib pterygoidseid lihaseid: alumine külgmine ja ülemine külgmine)
- mediaalne pterygoidne närv (vastutab mediaalse pterygoidse lihase innervatsiooni eest)
- vatsanärv (varustab massööri lihaseid)
- põse närv
- kõrva-ajaline närv
- keeleline närv
- madalam alveolaarnärv
Lõualuu närviga on seotud ka kaks ganglioni: kõrva ganglion ja submandibulaarne ganglion, millest parasümpaatilised kiud viiakse selle närvi harudesse.
Lõpuks, lisaks sensoorsete stiimulite vastuvõtmisele ülalnimetatud näopiirkonnast, innerveerib alalõualuu närv muu hulgas ka ja põse, alumiste hammaste ja igemete limaskesta või kõrva.
Mis puutub alalõualuu närvi motoorsetesse kiududesse, siis tänu neile saame me oma toitu närida - sest need varustavad lihaseid, mis on seotud meie poolt söödava toidu närimisprotsessiga.
Kolmiknärv: uuring
Kraniaalnärvi funktsiooni hindamine sisaldub standardses neuroloogilises uuringus. Kolmiknärvi uurimisel hinnatakse eelkõige näotunnet.
Neuroloog võib selleks kasutada mõningaid teravaid esemeid (valuärrituste tajumise hindamiseks), lisaks võib ta kasutada ka jahedaid ja sooje seadmeid (see aitab kontrollida, kas uuritav tunneb termilisi stiimuleid õigesti).
Olukorras, kus mõnes kehapiirkonnas on aistingud häiritud, on võimalik teha oletusi selle kohta, milline kolmiknärvi haru võib olla kahjustatud.
Näiteks kui patsient ei tunne nina külgmises osas midagi, võib see viidata lõualuu närvi kahjustusele ja kui patsiendil on otsmikupiirkonnas tunde kadu, siis võib olla oftalmiline närv kahjustatud.
Kolmiknärvi uurimine hõlmab ka järgmist:
- sarvkesta refleks: kaasatud on nägemisnärv (refleksi tsentripetaalne käsi) ja näonärv (refleksne tsentrifugaalkäsi); olukorras, kus pärast sarvkesta ärritust (nt vatitikuga) ei reflekteeri subjekt silmalau silmi, see võib tuleneda nägemisnärvi kahjustusest
- alalõualuu närv: katsealusel palutakse suu lahti teha ja alalõualuu külili liigutada; seejärel jälgitakse, kas sellise tegevuse tegemisel on probleeme, ja kontrollitakse ka seda, kas näiteks alalõug ei kaldu kõrvale ühel või teisel viisil
- alalõualuu refleks: patsiendil palutakse suu lahti teha ja seejärel lööb uurija haamriga patsiendi õrnalt lõuga - masseerija lihased peaksid korralikult kokku tõmbuma ja suu sulguma; kui seda reaktsiooni ei toimu, on alalõualuu närv kahjustatud
Kolmiknärv: haigused
Üks kuulsamaid seisundeid, mis mõjutavad V närvi, on kolmiknärvi neuralgia. Selle all kannatavad patsiendid on kindlasti teadlikud selle probleemi koormusest - see on seotud vägivaldse, väga püsiva valu rünnakutega, mida patsiendid mõnikord isegi kirjeldavad kui "kõige hullemat valu elus".
Kolmiknärvi neuralgia põhjuseks võib olla selle struktuuriga seotud põletik, aga ka veresoonte surve närvile. Selle haiguse probleem pole mitte ainult see, et selle sümptomid võivad olla väga rasked, vaid ka see, et neid võivad provotseerida sellised tegurid nagu rääkimine, hammaste pesemine, kolmiknärvi inerveeritud alade puudutamine (isegi väga õrn) või ka ... tuuleiil.
Kolmiknärvi neuralgia pole aga ainus probleem, mis võib olla seotud viienda kraniaalnärviga.
Teine seisund, mis võib seda struktuuri mõjutada, on kolmiknärvi neuroom, healoomuline kasvaja, mis pärineb Schwanni rakkudest (need rakud on osa närvikestast).
Peale selle võib kolmiknärv osaleda ka hulgiskleroosiga seotud patoloogilistes protsessides ning kahtlustatakse, et kobarpeavalude esinemine võib olla seotud kolmiknärvi talitlushäiretega.
- Näonärvi halvatus
- Kraniaalnärvi halvatus
- Belli halvatus
Allikad:
- Inimese anatoomia. Õpik õpilastele ja arstidele, toim. II ja täiendanud W. Woźniak, toim. Urban & Partner, Wrocław 2010
- Neuroloogia, teaduslikud väljaanded W. Kozubski, Paweł P. Liberski, toim. PZWL, Varssavi 2014
- Tewik T.L., kolmiknärvi anatoomia, 28. november 2017, Medscape
- Radiopaedia.org materjalid, on-line juurdepääs: https://radiopaedia.org/articles/trigeminal-nerve
