Autismi tüübid ja autismispektri häired

Põhimõtteliselt on autismi kahte tüüpi: lapseea autism (Kanneri sündroom) ja ebatüüpiline autism. Kui aga vaadata autismi probleemi laiemalt ja kaasata ka nn autismispektri häireid, teatud tüüpi autismi võiks ravida ka näiteks Aspergeri sündroomiga. Nii et vaadake jaotust autismi tüüpide järgi.

Sisukord

1. Autismi tüübid: lapseea autism
2. Autismi tüübid: ebatüüpiline autism
3. Autismi tüübid: autismispektri häired

Üldiselt on autismi kahte tüüpi: lapseea autism ja ebatüüpiline autism. Laiemas mõttes võib autismi käsitlemisel levivate arenguhäirete kategoorias siiski rääkida autismispektri häiretest, mis hõlmavad kindlasti rohkem probleeme kui kaks ülalnimetatud üksust.

Usutakse, et autismi seostatakse üsna üheselt lapsepõlve psühhiaatrilise vaevusena, mille korral on lapse suhtlus oma keskkonnaga oluliselt häiritud, autistliku lapse stereotüüpne käitumine ja tõsised arenguhäired.

On arusaadav, et erinevatel autismiga lastel võivad mõnikord olla väga erinevad häired, kuid reaalsus on see, et autismil on mitu nime.

Loe ka: Savanti sündroom ehk aeglustunud geeniused. Savanti sündroomi põhjused ja sümptomid Alternatiivne ja toetav suhtlus Geeki sündroom - kas teadusmeeled kannatavad sagedamini Aspergeri sündroomi all?

Autismi tüübid: lapseea autism

Lapseea autismi käsitletakse kui lastel esinevate autistlike häirete põhivormi.

Lapseea autismiga inimesed näitavad sellele probleemile tüüpilist käitumist. Neil on probleeme teiste inimestega suhtlemisel - märkimisväärsel osal Kanneri sündroomiga lastest ei arene kõne üldse, teised kasutavad keskkonnaga suhtlemiseks näiteks enda žestidele tuginevat suhtlussüsteemi.

Seda üksust seostatakse ka inimestevahelise suhtluse probleemidega - lapseea autismiga patsientidel võib olla raskusi nii oma emotsioonide väljendamisel kui ka teiste inimeste emotsioonide mõistmisel.

Selle üksuse jaoks on iseloomulik ka asjaolu, et selle puhul võivad noored patsiendid tunduda keskkonnaga lähedastes suhetes täiesti huvitamata - nad võivad näiteks eelistada iseseisvat mängu selle asemel, et kaasata näiteks oma hooldajaid.

Lapsepõlve autismi nimetatakse mõnikord ka varase lapseea autismiks või Kanneri sündroomiks.

Mängude mainimisel tasub mainida, et ka erinevad meelelahutused, mida Kanneri meeskonnaga beebi ette võtab, võivad olla üsna iseloomulikud.

Noh, seda tüüpi autismiga lastel on nende mängud tavaliselt üsna stereotüüpsed, nt väikelaps saab ikka ja jälle - täpselt samamoodi ja samas järjekorras - ehitada ühest plokist torni, ta saab seda teha isegi siis, kui tal on tuba täis mitmekesised ja veelgi palju atraktiivsemad mänguasjad.

Siit tuleb veel üks autistlike patsientide omadus, milleks on vajadus regulaarsuse järele nende elus. Pole haruldane, et need lapsed töötavad ilma puhta rutiinita - kõik erinevused tavapärasest päevakavast (nt kõrvalekalded õhtusöögijärgsest päevast, igapäevane jalutuskäik) võivad väikesel patsiendil tekitada hirmu ja mõnikord isegi agressiooni.

Lapseea autismi diagnoosimise kriteeriumides võetakse arvesse lapse erinevate häirete diagnoosimist, kuid kõige olulisem näib olevat patsiendi vanus.

Noh, seda tüüpi autismi saab diagnoosida patsientidel, kui lapsel ilmnevad erinevad kõrvalekalded enne kolmandat eluaastat.

See mainimine on eriti oluline, sest jah - kui vanemal lapsel ilmnevad potentsiaalsed autismi sümptomid, on võimalik ka sellest rühmast mõni probleem ära tunda, kuid siis diagnoositakse mõni muu autismi vorm.

Loe ka:

Ebatüüpiline autism tekitab hiliseid sümptomeid

Vaktsiiniautism on müüt

Kõrgelt toimiv autism

Poolakad omistavad autismiga inimestele peamiselt negatiivseid jooni. Peaaegu pooled neist on abiellumise ja traditsioonilises koolis käimise vastu

Valdav enamus poolakaid aktsepteeris autismiga inimest oma lapse naabrina, kolleegina või koolisõbrana, selgus JiM fondi jaoks läbi viidud uuringust. Üle 60 protsendi usub, et autismispektriga inimestel peaks olema õigus haridusele ja tööle. Samal ajal ligi 40 protsenti. ei usu, et autistlikud lapsed saavad traditsioonilises koolihariduses hakkama ning üle poole on autistide abielu vastu. Selle põhjuseks on peamiselt poolakate pealiskaudsed teadmised selle häire kohta.

Allikas: lifestyle.newseria.pl

Autismi tüübid: ebatüüpiline autism

Ebatüüpiline autism on teatud tüüpi autism, kus erinevad kõrvalekalded ilmnevad pärast patsiendi 3-aastaseks saamist.

See funktsioon on peamine erinevus varase lapseea autismi ja ebatüüpilise autismi vahel, kuid see pole ainus erinevus.

Ebatüüpilist autismi diagnoositakse ka neil lastel, kellel on mitmesuguseid sümptomeid, mis viitavad sellele, et nad kannatavad autismi all, ja samas ei vasta need vaevused täielikult kriteeriumidele, mille kohaselt varase lapseea autism diagnoositakse.

Nii et kas on võimalik kuidagi ebatüüpilist autismi kuidagi üldiselt iseloomustada? Tõenäoliselt mitte, sest tema puhul võivad lapsel olla erinevad, kuid mitte kõik eespool kirjeldatud lapseea autismile omased sümptomid ja tegelikult võivad erinevatel ebatüüpilise autismiga patsientidel olla erinevad häired.

Ebatüüpilise autismi positsioon psühhiaatrilistes klassifikatsioonides tekitab pealegi praegu vaidlusi - Ameerika psühhiaatrilise klassifikatsiooni (s.o DSM-5) viimases versioonis ei paista atüüpiline autism üldse silma.

Loe ka:

Autism: põhjused, sümptomid, ravi

Varase lapseea autism: põhjused, sümptomid, ravi

Autism täiskasvanutel: elu täiskasvanuna autistlik

Autismi tüübid: autismispektri häired

Erinevate autismi tüüpide arutamisel on kõige sagedamini kaks eespool nimetatud häiret.

Kuid üha sagedamini räägime nn autismispektri häired (ASD, ingliskeelsetest autismispektri häiretest), s.o isikud, kus esineb mitmesuguseid autismiga seotud häireid ja lisaks neile on patsientidel ka muid probleeme.

Järgnevad näited isikutest, kes liigitatakse autismispektri häireteks:

• lapseea desintegratiivne häire (probleem, kus lapse areng kuni 24-kuuseks saamiseni on täiesti normaalne ja pärast seda aega kaotab laps varem omandatud oskused, näiteks kõne või motoorika);
• Aspergeri sündroom (peetakse üheks kõige kergemaks autismispektri häireks);
• Retti sündroom (geneetiline haigus, mis esineb praktiliselt ainult tüdrukutel; sellega seotud vaevused võivad sarnaneda autismispektri häiretega, kuid just seetõttu, et selle põhjustab geneetiline mutatsioon, ei tohiks mõne teadlase sõnul Retti sündroomi liigitada ASD - seetõttu ei kuulu Retti sündroom enam DSM-5 klassifikatsiooni teiste autismispektri häirete hulka).

Erinevate autismi tüüpide arutamisel tasub mainida terminit, mis tundub küll üsna huvitav, ehkki seda ei esine üheski autismi diagnostilises klassifikatsioonis.

Me räägime väga toimivast autismist - seda terminit kasutatakse juhul, kui autismi põdeval patsiendil diagnoositakse intellektuaalne toimimine, mis ei erine üldpopulatsioonist (määratletud kui IQ ületab 70 punkti).

Allikad:

1. Portaali Research Autism materjalid, on-line juurdepääs: http://researchautism.net/autism/types-of-autism

2. Lääneranna materjalide autismi tugi, on-line juurdepääs: https://www.asws.org/WhatisAutism.aspx

Soovitatav artikkel:

Laste vaktsineerimata jätmise katastroofiline mood võtab oma osa. Autori kohta

Kummardus. Tomasz Nęcki Meditsiini eriala lõpetanud Poznańi Meditsiiniülikoolis. Poola mere austaja (eelistatavalt mööda kõrvarõngaid kõrvades kõrvetamas), kassid ja raamatud. Patsientidega töötades keskendub ta nende kuulamisele ja kulutamisele nii palju aega kui vaja.